Kui pärandaja pole jätnud kehtivat viimse tahte avaldust, päritakse vara seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane ja sugulased. Täpsem õigustatud isikute ring sõltub pärandaja surma ajal kehtinud seadusest. Eesti kehtiv pärimisseadus näeb ette, et sugulased pärivad kolmes järjekorras ning nende pärimisõigus kehtib, arvestades pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslase õigusi pärandile.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks pärandaja laps. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad surnud lapse lapsed.
Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed ja nende järglased).

Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.

Lapsendatud lapsel on pärimisel samasugused õigused nagu põlvnemise alusel suguluses oleval lapsel. Samuti on võrdses staatuses nii abielus sündinud kui abieluvälised lapsed ning mitteabielulise kooselu puhul nii kehtivast kui ka varasematest suhetest sündinud lapsed.

Pärandaja abikaasa ja registreeritud elukaaslane

Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane kogu pärandi.

Pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu halveneks.

Kui pärandaja üleelanud abikaasa või või registreeritud elukaaslane pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.

Üleelanud registreeritud elukaaslasel ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma teinud kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud tahteavalduse või esitanud selleks kohtule hagi, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma kooselulepingu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud selleks kohtule hagi.