Kui tehingut teha sooviv isik (äri- ja muude ühingute puhul ühingu esindaja) ei saa tehingu tegemises isiklikult osaleda, on tal võimalik anda volitus tehingu tegemiseks esindaja kaudu. Volituse alusel tegutsev isik teeb tehingu esindatava nimel ehk volituse alusel tehtud tehing kehtib esindatava suhtes sellisena nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud.

Kui seadus näeb ette, et tehing tuleb teha teatud vormis, tuleb ka volitus anda samas vormis, näiteks kinnistu võõrandamise volitus tuleb notariaalselt tõestada. Kirjalikku dokumenti, mis sisaldab volitust, nimetatakse volikirjaks.

Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Näiteks on võimalik volikirja märkida tehingu olulisi tingimusi (näiteks tehingu rahaline väärtus, raha tasumise kord jne). Sellisel juhul ei saa esindaja tehingut tehes neist tingimustest nö mööda minna. Lubades esindajal teha tehingu tema äranägemise kohaselt, kehtib tehing esindatava suhtes sellisena nagu esindaja tehingu teeb. Kui esindaja on volituse alusel tegutsedes rikkunud kohustusi esindatava ees, vastutab ta esindatava ees, volituse alusel tehtud tehing jääb aga reeglina kehtima.

Siiski ei ole volituse alusel võimalik teha kõiki tehinguid- piirang võib tuleneda seadusest või kokkuleppest. Nii näiteks ei saa seadusest tulenevalt volituse alusel teha testamenti ega sõlmida abieluvaralepingut.

Üldjuhul piisab volikirja vormistamiseks notari juures sellest, kui võtta notari juurde kaasa isikut tõendav dokument ja esitada notarile esindaja täpsed isikuandmed (nimi, isikukood) ning täpsustada esindaja vahendusel teha soovitava tehingu sisu.

Notari tasu volituse tõestamisel:

1)      pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot (lisandub käibemaks 20%);

2)      füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot (lisandub käibemaks 20%);

3)      juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot (lisandub käibemaks 20%).