Testamendist

Testament on viimse tahte avaldus, millega pärandaja teeb oma vara kohta korraldusi oma surma puhuks. Testamendiga pärandatud vara läheb pärijale üle alles pärast pärandaja surma. Oma eluajal võib pärandaja oma vara aga vabalt käsutada (nt müüa, kinkida, pantida jne), samuti võib igal ajal testamenti muuta või tühistada. Selles on peamine erinevus kinkelepingust, mille alusel läheb kingitud vara kingisaajale üle juba kinkija eluajal, ning kingisaaja (mitte kinkija) võib kingitud vara vabalt käsutada.

Tegelikult on igal isikul pärijad ka ilma testamendita olemas- kui pärandaja pole jätnud kehtivat viimse tahte avaldust, päritakse vara seaduse järgi. Vaata link seadusjärgsed pärijad.
Testamenti on mõtet koostada juhul kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, jätta kedagi pärijatest pärandist ilma, muuta pärandiosade suurust või teha muid korraldusi (nt määrata pärandvarast kellelegi mingi konkreetne ese, vabastada mõni pärija mõnest pärandi hulka kuuluvast kohustusest).

Testamente on kahte liiki: notariaalsed ja kodused.

Notariaalne testament
Notariaalse testamendi vormistab notar ning testamendi vormistamise tasu on 32,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ei sõltu testamendi sisust ega pärandatud vara väärtusest. Sõltumata testamendi olemasolust või puudumisest, tuleb aga arvestada pärimise vormistamise kuludega peale pärandaja surma, sest tavaliselt tekib vajadus pärimismenetluse läbiviimiseks, et vormistada pärandatud vara pärija nimele. 
Ainult notariaalse testamendina saab vormistada kahe isiku- abikaasade- ühist viimse tahte avaldust, milles nad vastastikku määravad teineteise oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasade vastastikuse testamendi vormistamine maksab 41,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
 
Notariaalselt vormistatud testament kehtib tähtajatult, seni kuni seda muudetakse või tühistatakse.
Notariaalse testamendi vormistamisel kontrollib notar testaatori teo- ja otsusevõimet, selgitab välja testaatori tahte ja asjas tähtsust omavad asjaolud ning selgitab testaatorile tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Seetõttu on notariaalset testamenti raske kohtus vaidlustada.

Testaator võib teha notariaalse testamendi ka sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule. Nii tehakse tavaliselt siis kui testaator ei soovi, et keegi peale tema enda teaks testamendi sisust. Kuivõrd sellisel juhul jääb testamendi sisu ka notari ees saladuseks, loobub testaator notaripoolsetest nõuannetest ja abist testamendi koostamisel. Testamendi hoiule andmise tasu on sama suur kui testamendi notariaalsel vormistamisel.

Kodune testament
Kodused testamendid kehtivad 6 kuud.
Koduseid testamente on samuti kahte liiki: omakäeline ja vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul alla kirjutatud testament.

Omakäeline testament - testamendi tegija kirjutab algusest lõpuni oma käega. Testamendis tuleb märkida ära testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testaator peab testamendile omäkäeliselt allakirjutama.

Vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul tehtud testament - testamendi tekst võib olla ka trükitud või kirjutatud teise isiku poolt. Testaator peab testamendile omäkäeliselt allakirjutama vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgitud peab olema testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Peale testaatorit kirjutavad testamendile alla ka tunnistajad, kes kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.
 

Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule. Koduse testamendi saab registreerida pärimisregistris (see ei mõjuta testamenti kehtivusaega, küll aga ei saa pärijad selle olemasolu pärimise vormistamisel varjata). Koduse testamendi registreerimiseks esitab pärandaja või isik, kellele testaator on testamendi hoida andnud, pärimisregisrile vastava teate. Koduse testamendi kohta võib testaatori või selle isiku taotlusel, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, pärimisregistrile andmed esitada ka notar.

Pärimisregistri kontaktandmed http://www.just.ee/34392